Põhiidee
Ansambel alustab korra loomisega. Selged vahed ja sünkroonsed žestid annavad publikule stabiilse visuaalse süsteemi.
Seejärel paneb geomeetria selle süsteemi proovile, muutes mõõtkava, suunda ning ülemiste ja alumiste ekraanide suhet.
Üksikud kiired eraldavad iga tantsija, enne kui tootepilt juhib tähelepanu etteastelt teabele.
Sinised kerad toovad esinejad tagasi ühisele ruudustikule, kus igaühel on oma väli, mis kuulub ometi ühte kompositsiooni.
Teos mõtestab ümberpööramise uuenenud tajuna: rütm jääb distsiplineerituks, samal ajal kui ümbritsev maailm pakub aina uut vaatenurka.